Armas Sina, kahtlemata on Leib Resto ja Aed avamisest saadik üks populaarsemaid restorane Maarjamaal.
Restoraniäris ei tule selline edu mitte kunagi kergelt – vastupidi, sellise edu taga on tavaliselt erakordne pühendumus, talent, suurepärane kontseptsioon, värskeimad toorained, parim meeskond ja loendamatud töötunnid. Selle kõige kohalolu on Leivas hästi tunda ning mul on äärmiselt hea meel (Leiva meeskonna andunud fännina), et seatud lati alt nad niipea joosta ei kavatse, vaid näitavad jätkuvalt üles loovust ja oskust(!) lihtsast tuttavlikust toorainetest ausate, kuid kompleksete roogade valmistamisel. Pole siis ime, et Leib on nii paljude inimeste südamesse pugenud!
Leiva interjööri võtmeks on lihtne elegants – soe ja kutsuv, kuid rafineeritud ja maitsekas.
Palju on Leib siin-seal kiita saanud ka vahetu, sooja ning tähelepaneliku teeninduse eest. Oma kogemustele tuginedes kirjutan sellele kuuldusele kahe käega alla! Tõesti – äärimiselt professionaalsed ja kogenud teenindajad, kes kõnnivad kahe jalaga sellel õhkõrnal rajal, mis jääb ükskõiksuse ja liigse pealetükkivuse vahele. Respekt!
Seekord käisime õhtustamas neljakesi. Pärast klaasikest proseccot ning üle ja ümber mõtlemisi oli meie eelroogade valik järgmine: böff toore vutimuna ja röstsaiaga (8.50 EUR), lehma-kitsepiimajuust kirsiga hapendatud riivpeedi ja suvikõrvitsaga (7.50 EUR) ja kreemjas suitsukalasupp 62ºC Kopra-Karjamõisa munaga (5.00 EUR). Kõige suurem üllataja oli kindlasti suitsukalasupp, sest see oli eelroogadest ainus, mis suus tõelise ilutulestiku tekitas. Supp maitses mahe, kuid samas nii nüansirikas, et oleksin heameelega kaaslase kausi sellest tühjaks söönud! Keele viis alla ka böff, mida süües mõmisesid ka kaks laukaaslast, kes selle tellisid. Ainukene kommentaar, mis böffi kohta tuli (kuid mis on ka täielikult eelistuste küsimus) oli see, et liha lisandid oleksid võinud eraldi olla, et oleks saanud böffi oma nägemuse järgi maitsestada. Oleks säilinud ka väike mängulisuse efekt. Minu tellitud lehma-kitsepiimajuustu salat võttis esialgu mõtlikuks, kuid iga järgneva suutäiega hakkasid kõik komponendid omavahel järjest rohkem “suhtlema” ning taldriku tühjaks söönuna tõdesin, et tegemist oli väga hea salatiga. Olles hulgaliselt söönud erinevaid varaiatsioone suunal juust-peet-rukkola, siis antud salati tõstis teistest kõrgemale imehea lehma-kitsepiimajuust ning staarkomponent kirsiga hapendatud riivpeet.
Pidanud pärast maisemeeltele ja kõhule pai teinud eelroogi veidi vahet, oli aeg asuda pearoogade kallale, milleks olid pannil praetud kodumaine kohafilee kartuli-lillkapsatambi, karulaugu ja marineeritud fenkoliga (14.50 EUR); aeglaselt küpsetatud talle kael tumeda õllega hautatud hapukapsa, röstitud köögiviljade ja punaveinikastmega (15.00 EUR) ja kodumaine veisefilee karamelliseeritud sibula, kaalika ja kreemise piprakastmega (19.00 EUR). Kaaslaste kalad olid värsked ning pealt mõnusalt krõbeda nahaga. Roog oli lihtne, klassikaline ning maitsev. M-i talle kael oli pehme ning lausa sulas suus, lisanditena pakutud traditsioonilist pühade-combot hapukapsa, köögiviljade ja punaveinikastme näol oli taldrikul mõõdukalt, mis ei teinud sellise raske roa nautimist katsumuseks. Ja nüüd – minu medium miinus veisefilee…..mmmm…see oli kindlasti õhtu highlight! Liha oli lihtsalt nii pehme ja maitsev, et ma ei imesta, et olen siiani iga kord Leivas pearooga valides just veisefilee juurde jäänud! Õnneks varieeruvad sealse veise lisandid vastvalt hooajale, seega liiga üksluiseks ei lähe! :)
Magustoidu jaoks kahjuks seekord enam kõhus ruumi ei jagunud, see-eest sai õhtule punkt pandud espresso ja grappaga.
Lõpetuseks tahan öelda seda, et ma ei tea ühtegi kohta, kus hinna-kvaliteedi suhe oleks nii hästi paigas kui Leivas ning kus olen iga kord end nii mõnusalt tundnud. Seega, kes veel seal käinud pole – soovitan! soovitan! soovitan!
Maitseelamusteni!
Liis Pari (vabalaud.ee külastaja)
Allikas: Toit ja Hämarik
